Alpaka või laama? Kõige olulisemad erinevused

Kiire võrdlus

Kellel on kiire, leiab kõige olulisemad punktid sellest tabelist. Allpool käsitlen igaüht eraldi.

Kõrvad reedavad kohe

Kõige selgem tunnus asub peas. Alpaka kõrvad on lühikesed, sirged ja teravatipulised, peaaegu nagu väikesed odad. Laama kõrvad on pikemad ja kaarduvad sissepoole, mistõttu võrreldakse neid sageli banaanidega. Kui jätad meelde vaid ühe asja, siis selle: lühikesed sirged kõrvad tähendavad alpakat, pikad kaardus kõrvad laamat. (Britannica; Rutgers NJAES)

Suurus ja kaal

Laama on suurim kodustatud Uue Maailma kaamel. Ta kaalub 130 kuni 270 kg ja on turjast 100 kuni 115 cm kõrge, tõstetud peaga ulatub ta umbes 1,80 m kõrgusele. Alpaka jääb 48 kuni 90 kg ja umbes 90 cm turjakõrgusega tunduvalt väiksemaks. Kui nad seisavad kõrvuti, ei ole sul nende eristamiseks kõrvu enam vajagi. (Animal Diversity Web; Rutgers NJAES)

Eluea poolest on mõlemad lähedased. Alpakad elavad tavaliselt 15 kuni 20 aastat vanaks, vanim dokumenteeritud loom sai 28-aastaseks. Laamad elavad 15 kuni 25 aastat, mõned üle 30. (Wikipedia)

Milleks neid peetakse

Siin lähevad teed kõige selgemalt lahku. Alpaka on kiuloom. Aastatuhandete pikkuse aretuse tõttu puuduvad tal jämedad katvekarvad peaaegu täielikult. Tema kiu keskmine peenus on umbes 22 µm ja see on piisavalt peen, et kanda otse vastu nahka. Laama seevastu on alati olnud koorma- ja valveloom. Tema villas on peene aluskarva kõrval jämedad 35 kuni 60 µm okaskarvad ning sellest tehakse pigem vaipu, köisi või vilti. (Rappersberger 2018)

Koormaloomana kannab laama umbes veerandi kuni kolmandiku oma kehakaalust 8 kuni 13 km päevas. Karja kaitsjana on ta üllatavalt hea. Üksik kastreeritud isane või paaritamata mära asetub ohu korral karja ja sissetungija vahele, annab häiret ja läheb ohule vastu. Koiottide, rebaste ja hulkuvate koerte vastu toimib see usaldusväärselt. Karude või terve hundikarja vastu mitte. (Wikipedia „Guard llama“; Iowa State Extension)

Kiust endast – peenusest, huacaya ja suri erinevusest ning sellest, miks alpakavilla peetakse hüpoallergeenseks – loe lähemalt artiklist Alpakavill: miks see kiud nii eriline on.

Iseloom ja sülitamise lugu

Mõlemad liigid on põgenemis- ja distantsiloomad, mitte sündinud paitusloomad. Alpakaid peetakse aremaks ja leebemaks, laamasid enesekindlamaks ja uudishimulikumaks. See teeb laamast ka parema valvelooma. Kes neile läheneb, teeb seda kõige paremini rahulikult ja küljelt, ilma pikema silmsidemeta ja mitte kunagi otse tagant. (discover-bavaria; alpacainfo)

Ja kuulus sülitamine? See toimub peamiselt omavahel, hierarhia selgitamiseks või toidu pärast tülitsedes. Inimest tabavad nad harva ja enamasti ainult siis, kui neid ahistatakse. Eelnevalt tuleb peaaegu alati hoiatus: tahapoole surutud kõrvad ja ülestõstetud nina. Kes seda oskab lugeda, jääb kuivaks. (Animal Diversity Web)

Õiged erialaterminid

Aretuses on loomadel oma nimetused, mis tulevad enamasti hispaania keelest. Isast looma nimetatakse macho, emast hembra. Kastreeritud isane on kastraat, veel paaritamata mära on maiden. Noorlooma nimetatakse cria ehk alpakavarss, mis tähendab hispaania keeles imikut. (Alpacas of Montana)

Kas alpakat ja laamat saab ristata?

Jah, saab. Kõigil Uue Maailma kaameliididel – alpakal, laamal, vikunjal ja guanakol – on 74 kromosoomi ja neid saab omavahel ristata. Laama isa ja alpaka ema järglast nimetatakse huarizoks (ka llapaca), ja esimese põlvkonna loomad on viljakad. Tõsises kiuaretuses ei mängi see aga peaaegu mingit rolli. Kes tahab peent villa, jääb puhta alpaka juurde. (Wikipedia „Huarizo“)

Müütide kontroll

Vaevalt mõne teise looma ümber liigub nii palju pooltõdesid. Neli neist lühidalt paika pandud:

• „Nad ju sülitavad kogu aeg.“ Ei, peaaegu ainult omavahel. Inimese peale juhtub seda vaid siis, kui neid ahistatakse.
• „Alpakad on agressiivsed.“ Vastupidi. Nad väldivad konflikte ja on leebemad kui laamad.
• „Nad haisevad.“ Vaevalt. Villas ei ole lanoliini, seepärast lõhnab see vähe ja on nahasõbralik.
• „Alpakad on head ujujad.“ Pigem mitte. Märg vill muutub kiiresti raskeks, head ujujad nad ei ole. (Britannica)

Lõpetuseks veel üks number järgmiseks kihlveoks: kõigi aegade kalleim alpaka, täkk „Snowmass Matrix“, vahetas 2010 omanikku 675 000 USA dollari eest. (Guinness World Records)