Bestandsregister alpakadele: kohustus, sisu ja vorm

Kes peab Bestandsregister'it pidama

Õiguslik alus on Viehverkehrsverordnung'i § 45 lõikes 1. Seal on öeldud, et tarandikes peetavate ulukite, kaameliliste ja teiste sõraliste pidajad peavad oma farmist teatama ja pidama Bestandsregister'it. Alpakad ja laamad on kaamelilised, seega kehtib see säte nende kohta. Nende kohta ei kehti § 42, mis reguleerib lammaste ja kitsede kõrvamärkide numbreid, ega ükski veiste või sigade erisäte.

Alampiiri ei ole. Määrus ei tunne väikeste karjade puhul tühise mahu piiri ega erandit hobipidamisele. Kes peab kahte looma, peab sama registrit nagu neljakümne loomaga farm. Ka kastreeritud isased, keda kunagi aretuses ei kasutata ja kes käivad ainult matkadel, kuuluvad registrisse. Määrav on see, et loomi peetakse karjas, mitte see, mis eesmärgil.

Eesmärk on taudikaitse. Kui kuskil puhkeb teatamiskohustuslik loomataud, peab lühikese ajaga olema võimalik jälgida, milline loom millal millisest farmist kuhu läks. Just seda ahelat register kajastabki. Seepärast huvitavad ametit vähem loomade nimed ja rohkem kuupäevad, päritolu ja edasine saatus.

Kõigepealt teata, siis kanna sisse: õige järjekord

Enne registrit tuleb teatada loomapidamisest. § 45 viitab selle kohta §-le 26: loomapidamisest tuleb teatada pädevale Veterinäramt'ile, mis annab seejärel registreerimisnumbri. See number on hiljem kirjas Bestandsregister'i päises ja seda on vaja edasisteks teadeteks. Kes teatab alles siis, kui loomad on juba kohal, on rangelt võttes juba rikkumise toime pannud.

Praktikas tähendab see: arvesta kahe kuni nelja nädala ettevalmistusajaga, enne kui esimene loom kolib. Lisaks Veterinäramt'ile tuleb olenevalt liidumaast teavitada ka Tierseuchenkasse't (loomataudikassa), ja ilma registreerimisnumbrita ei saa seal tavaliselt midagi teha. Milliste asutuste poole millises järjekorras pöörduda ja mis veel ees ootab, loe ülevaatest alpakade ja laamade pidajate õiguslikest kohustustest.

Mis kuulub registrisse: ametliku vormi seitse veergu

Määrus ise nimetab ainult miinimumi: loomade koguarv iga aasta 1. jaanuari seisuga ning iga juurde- ja väljaminek koos kuupäeva ja senise omaniku või omandaja nime ja aadressiga. Veterinäramt'id annavad selleks välja oma vormid, mis on sisult suures osas ühesugused. Landkreis Mittelsachseni (maakond Saksimaal) alpakapidajate Bestandsregister on tüüpiline näide ja koosneb seitsmest veerust.

Tabeli kohal on pidaja nimi, aadress ja registreerimisnumber ning loomade koguarv arvestuspäeval. All on ruumi kuupäevale, templile ja Veterinäramt'i kontrollija allkirjale. Milline vorm sinu maakonnas kehtib, saad teada pädevast ametist; enamik pakub seda välja printimiseks PDF-ina.

Veerg 7 jääb sageli tähelepanuta, kuid on tegelik kontrollpunkt. See sunnib pärast iga kannet loomade arvu edasi arvestama. Kontrolli käigus võrreldakse just seda: kas viimase rea arv langeb kokku loomadega, kes tegelikult karjamaal seisavad? Kui ei, siis on kuskil kanne puudu.

Loomade arv 1. jaanuari seisuga

Lisaks jooksvatele kannetele nõuab § 45 sõnaselgelt vastava liigi loomade koguarvu 1. jaanuari seisuga. See pole formaalsus, vaid iga-aastane kindel punkt, mille järgi saab mõõta kõiki eelmise aasta liikumisi. Kui alpakasid ja laamasid peetakse koos, tuleb need eraldi kokku lugeda, sest määrus lähtub loomaliigist.

Arvestuspäeval on ka praktiline kõrvalmõju: see on parim aeg võrdluseks. Loe kord aastas loomad üle, võrdle veeru 7 viimase reaga ja selgita erinevused kohe välja, selle asemel et neid kolm aastat hiljem kontrolli ajal otsida. Kes teatab lisaks Tierseuchenkasse'le, on selle arvu niikuinii just käepärast.

Säilita kolm aastat, mitte viis

§ 45 lõige 1 viitab säilitamise osas §-le 25. Selle järgi tuleb registrit säilitada kolm aastat ja tähtaeg ei hakka kulgema kande päevast, vaid selle aasta 31. detsembri möödumisest, mil tehti viimane kanne. 2026. aasta veebruari kanne peab seega olemas olema 2029. aasta lõpuni.

Internetis liigub sageli viieaastane tähtaeg. See pärineb teisest kontekstist: veterinaarravimite tõenditele kehtivad pikemad tähtajad ja kuna uue maailma kaamelilised on õiguslikult liigitatud toiduks kasutatavateks loomadeks, puudutab see ka alpakapidajaid. Mõlemad tähtajad kulgevad paralleelselt. Kui oled ebakindel, vali pikem, sest liiga kaua säilitamine ei ole rikkumine.

Tähtajast olulisem on esitamiskohustus. Registri peab saama nõudmisel esitada, ja nimelt siis, kui seda küsitakse. Kaust, mis on keldris ja mida tuleb alles kokku otsida, ei pruugi seda nõuet täita.

Bestandsregister, Bestandsbuch, tõuraamat: kolm eri asja

Neid mõisteid aetakse pidevalt segi, ka nõuandeartiklites. Neil on erinev õiguslik alus, erinev sisu ja erinevad tähtajad. Seadusega on ette nähtud ainult kaks esimest.

Hoolikalt peetud tõuraamat ei asenda Bestandsregister'it. Selles on teised andmed, see järgib teist loogikat ja seda peab eraorganisatsioon. Vastupidi ei ütle Bestandsregister midagi põlvnemise kohta. Kes vajab mõlemat, peab mõlemat.

Viis viga, mis kontrollil silma hakkavad

Enamik puudusi ei teki pahatahtlikkusest, vaid sellest, et register jääb vahepeal unarusse ja see taastatakse hiljem mälu järgi. Kogemuse põhjal hakkavad kõigepealt silma need punktid:

• Sünnid puuduvad. Oma karjas sündinud cria ehk alpakavarss on juurdetulek ja kuulub koos kuupäevaga registrisse, isegi kui ta kunagi farmist ei lahku.
• Surmajuhtumid puuduvad. Surnud loomad on väljaminekud. Ilma kandeta ei lähe veerus 7 edasi arvestatud loomade arv enam kunagi kokku.
• Ainult müüja nimi. Nõutud on nimi ja aadress või registreerimisnumber. „Ostetud Mülleri talust“ ei piisa.
• Puudub üheselt mõistetav märgistus. Uue maailma kaameliliste jaoks üleriigilist märgistamiskohustust ei ole, kuid transponder on soovitatav. Ilma üheselt mõistetava tunnuseta ei saa vaidluse korral tõendada, millist looma mõeldi.
• Arvestuspäeva loomade arv puudub. See on määruse tekstis sõnaselgelt kirjas, kuid ununeb siiski kõige sagedamini.

Paberil või digitaalselt?

Viehverkehrsverordnung ei nõua paberkuju. Otsustav on, et nõutud andmed on täielikud, jälgitavas järjekorras ja nõudmisel viivitamata olemas. Arvutis olev tabel või karjahaldustarkvara täidab selle sama hästi kui välja prinditud ametlik vorm, kui seisu saab igal ajal välja võtta.

Digitaalse pidamise eelis ei ole niivõrd mugavus kui täielikkus. Kes kannab sünni niikuinii loomakaarti, ei pea seda lisaks kausta ümber kirjutama, ja just see teine samm on see, mis argipäevas ära jääb. Kes jääb paberi juurde, peaks hoidma registrit seal, kus on loomad, ja kandma iga liikumise sisse samal päeval.

Mis veel alguses ees ootab, alates vajalikust maa-alast ja karja suurusest kuni söötmiseni, loe algaja juhendist alpakade pidamise kohta.

Allikad ja taust

Aluseks on Viehverkehrsverordnung'i paragrahvide 25, 26 ja 45 sõnastus ning Veterinäramt'ide ametlikud teabelehed ja vormid, siin Landkreis Mittelsachseni alpakapidajate Bestandsregister. Vormi ülesehitus ja menetluse üksikasjad võivad liidumaade ja üksikute maakondade vahel erineda. See artikkel ei ole õigusnõustamine; kahtluse korral otsustab sinu jaoks pädev Veterinäramt.