Jätkusuutlikkus
Kui jätkusuutlik on alpakavill tegelikult? Aus olelusringi hinnang
Timm QuandtLugemisaeg 7 min
„Kas alpakavill on jätkusuutlik?“ Siltidel ja e-poodide tekstides on vastus peaaegu alati jaatav, meelsasti pakendatud sõnadesse nagu „jätkusuutlik looduslik kiud“ või „kliimasõbralik“. Päris arvudega tõestatakse seda harva. Vaatasin läbi kaks eelretsenseeritud olelusringi uuringut alpakakiu kohta. Need ei vasta küsimusele reklaamlausega, vaid kahe väga erineva vaatenurgaga samale toormele – ja just selles peitubki konks.
0,449 kg CO₂ – ühe kandmiskorra jalajälg
- aastal ajakirjas Science of the Total Environment avaldatud uuring vaatles 100 protsenti Peruu alpakakiust kampsunit kogu selle elutee jooksul, alates tooraine tootmisest kuni kõrvaldamiseni. Olelusringi hindamises nimetatakse seda lähenemist cradle-to-grave. Ühe kampsuni kohta käiva väärtuse asemel arvutasid autorid jalajälje ümber ühele kasutuskorrale: 0,449 kg CO₂-ekvivalenti ühe kandmiskorra kohta. CO₂-ekvivalendid on olelusringi hindamise tavapärane mõõtühik: erinevad kasvuhoonegaasid nagu metaan või dilämmastikoksiid arvutatakse nende kliimamõju järgi võrreldes CO₂-ga ümber ja võetakse kokku üheks väärtuseks.
Huvitav on jaotus. 70 protsendiga langeb kaugelt suurim osa kiu tootmisele ehk loomade aretusele ja pügamisele. Jaotus ehk transport ja müük moodustab 14 protsenti. Kõik ülejäänud etapid kokku, töötlemisest kuni kõrvaldamiseni, annavad ülejäänud 16 protsenti.
53 kg CO₂ kiu kilogrammi kohta – vaade talust
Teine uuring, mille Gómez-Quispe ja kolleegid avaldasid 2022. aastal ajakirjas Tropical Animal Health and Production, ei vaatle valmis kampsunit, vaid ekstensiivset Peruu Andide süsteemi kuni talu väravani ehk cradle-to-farm-gate. Tulemus: 53,0 kg CO₂-ekvivalenti kiu kilogrammi kohta, arvutatud biofüüsikalise jaotuse alusel. See tähendab, et heide jaotatakse kiu ja liha vahel bioloogilise kulu, mitte turuhinna järgi. Loomade elusmassi kohta on see 22,6 kg kilogrammi kohta.
Suurim tegur pole siin töötlemine, vaid seedimine. Enteraalne fermentatsioon ehk metaan, mis tekib koresööda mikroobse seedimise käigus loomade maos, moodustab 67 protsenti. Lisaks tuleb otsene ja kaudne dilämmastikoksiidi heide 29 protsendiga.
| Tunnus | Uuring 2023 (kampsun) | Uuring 2022 (kiud talu väravas) |
|---|---|---|
| Süsteemipiir | cradle-to-grave | cradle-to-farm-gate |
| Funktsionaalne ühik | kampsuni üks kandmiskord | üks kg toorkiudu |
| Tulemus | 0,449 kg CO₂-ekv | 53,0 kg CO₂-ekv (22,6 kg elusmassi kg kohta) |
| Suurim üksiktegur | kiu tootmine, 70 % | enteraalne fermentatsioon, 67 % |
Miks neid kahte arvu ei tohi omavahel arvutada
On ahvatlev teha 0,449 kg-st ja 53 kg-st mingi tabav näitaja. Just seda ära tee. Kaks uuringut mõõdavad erinevaid asju erinevate süsteemipiiride ja funktsionaalsete ühikutega: kord „valmis kampsuni üks kandmiskord“ kogu selle elutee ulatuses, kord „üks kilogramm toorkiudu“ kuni talu väravani, enne kui midagi on üldse kedratud või õmmeldud. Üht arvu ei saa teisega jagada ega sellele liita ja nii alpakavilla ülemaailmset keskmist välja mõelda.
Oluline on ka see, et mõlemad arvud pärinevad kumbki ühest uuringust Peruu süsteemide kohta. See ei ole alpakapidamise maailma keskmine ega ütle midagi selle kohta, millise tulemuse annaks farm Saksamaal või Austraalias. Kui võrdlustabelis seda piirangut ei mainita, tasub olla skeptiline.
Mida mõlemad uuringud siiski ühtmoodi näitavad
Hoolimata erinevatest süsteemipiiridest näitavad mõlemad uuringud sama mustrit: lõviosa heitest tekib talus, mitte ketrusvabrikus ega saatmisel. Kampsuniuuringus on see 70 protsenti kiu tootmise arvel, farm-gate-uuringus 67 protsenti ainuüksi loomade seedimisel tekkiva metaani arvel. Töötlemine ja logistika mängivad mõlemal juhul teisejärgulist rolli.
See ühtib sellega, mida teatakse teiste loomsete looduslike kiudude kohta. Ka lambavilla ja kašmiiri puhul on hoob looma juures, mitte vabrikus. Kes tahab loodusliku kiu keskkonnamõju parandada, peab seega alustama pidamisest, söötmisest ja karja suurusest, mitte ainult ketrusprotsessist.
Mis on (veel) tõendamata
Kaks väidet, mis nende uuringutega seoses sageli ringlevad, ei pea lähemal vaatlusel vett. Esimene: sageli teravdatakse, et umbes 85 protsenti kiu tootmise etapi kliimamõjust tuleneb ainuüksi loomade seedimisel tekkivast metaanist. Seda arvu ei saa kampsuniuuringust tuletada. Tõendatav on ainult eraldi farm-gate-uuringust pärinev 67-protsendiline metaani osakaal, mitte rohkem ega vähem.
Teine lahtine küsimus: korralikku, metoodiliselt ühtset võrdlust alpakakiu ning kašmiiri, meriinovilla ja sünteetiliste kiudude vahel, maa, vee ja CO2 osas korraga, usaldusväärses teaduskirjanduses seni ei ole. Internetis ringlevad võrdlustabelid, mis nimetavad alpakavilla üldiselt kliimasõbralikumaks kui kašmiiri või polüestrit, ei tugine reeglina ühisele metoodikale. Loe ettevaatusega.
Mida see sinu jaoks tähendab
Keskkonnamõju mõttes tähendab see, et alpakavill ei ole heitmevaba kiud, isegi kui see on looduslik, biolagunev ja mikroplastivaba. Selle CO2-jalajälg tekib valdavalt loomade endi juures, väga sarnaselt villa või kašmiiriga. Kes otsib kõige kliimasõbralikumat kiudu üldse, ei leia selleks praegu tõsiseltvõetavat, metoodiliselt korrektset vastust.
Kasvatajate ja pidajate jaoks tähendab see: aus suhtlus lööb iga tõendamata turundusväite. Selle asemel et reklaamida sõnadega „kliimaneutraalne“ või „jätkusuutlikum kui X“, mida olemasolevatest uuringutest lihtsalt tuletada ei saa, tasub viidata sellele, mis tõesti paika peab: ekstensiivne karjamaapidamine, vastutustundlikult peetud kari ja lõpptoode ilma sünteetiliste kiududeta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas alpakavill on jätkusuutlik?
Alpakavillal on tegelik, mõõdetav CO2-jalajälg, mis tekib valdavalt loomade endi juures, mitte ketrusvabrikus ega transpordil. Seega ei ole see heitmevaba kiud, kuid on looduslik, biolagunev ja mikroplastivaba. Usaldusväärne võrdlus teiste kiududega nagu kašmiir või meriinovill puudub teaduskirjanduses seni.
Kui suur on alpakavilla CO2-jalajälg?
2023. aasta uuring (Science of the Total Environment) hindab 100 protsenti Peruu alpakakiust kampsuni jalajäljeks 0,449 kg CO2-ekvivalenti ühe kandmiskorra kohta. Teine, 2022. aasta uuring (Gómez-Quispe et al.) jõuab Peruu Andide süsteemi puhul 53,0 kg CO2-ekvivalendini toorkiu kilogrammi kohta talu väravas. Neil kahel arvul on erinevad süsteemipiirid ja neid ei tohi omavahel arvutada.
Miks tekitab alpakavill CO2-heidet?
Suurim tegur on enteraalne fermentatsioon ehk metaan, mis tekib koresööda mikroobse seedimise käigus loomade maos. Gómez-Quispe et al. (2022) farm-gate-uuringu järgi moodustab see 67 protsenti heitest, lisaks tulevad 29 protsenti otsest ja kaudset dilämmastikoksiidi heidet.
Kas alpakavill on kliimasõbralikum kui kašmiir või meriinovill?
Olemasolevate uuringute põhjal ei saa sellele tõsiselt vastata. Metoodiliselt ühtset võrdlust alpakakiu ning kašmiiri, meriinovilla ja sünteetiliste kiudude vahel maa, vee ja CO2 osas usaldusväärses teaduskirjanduses seni ei ole. Võrdlustabelid, mis nimetavad alpakavilla üldiselt kliimasõbralikumaks, ei tugine enamasti ühisele metoodikale.
Kus tekib alpakavilla puhul kõige rohkem heidet?
Talus, mitte töötlemisel. 2023. aasta kampsuniuuring omistab 70 protsenti heitest kiu tootmisele, 2022. aasta farm-gate-uuring paigutab 67 protsenti loomade seedimisel tekkivale metaanile. Mõlemad uuringud näitavad üksteisest sõltumatult, et hoob on looma juures, nagu enamiku loomsete looduslike kiudude puhul.
